684 Views |  3

Uuring: Eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus olema Eestis lubatud ka tulevikus

69% eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma lubatuks Eestis ka tulevikus, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt tellitud Turu-uuringute AS värskest uuringust. 10% küsitlusele vastanute hinnangul ei peaks karusloomakasvatus kindlasti olema Eestis lubatud ja 11% vastajate hinnangul pigem ei peaks olema lubatud.

„Karusloomakasvatus on Eestis traditsiooniline loomakasvatusharu, millega jätkuvalt tegeletakse nii meie naaberriikides kui paljudes teistes riikides üle maailma. Karusloomafarmide arvu poolest on seejuures suurimad karusloomakasvatajad meie lähiriigid Taani, Soome ja Poola. Uuring näitas, et inimesed suhtuvad karusloomakasvatuse jätkamisse ka Eestis ülekaalukalt mõistvalt, juhul kui see vastab loomade heaolu nõuetele,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda seisukohal, et tegutsevad karusloomakasvatused peavad vastama kehtestatud keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele. „Euroopa Liidus on loomade heaolule, jätkusuutlikkusele ja eetikale esitatavad nõuded maailma kõige kõrgemad. Karusloomakasvatuse tõrjumine Eestist või Euroopa Liidust mitte ei parandaks, vaid hoopis halvendaks karusloomade olukorda – tootmine koliks kolmandatesse riikidesse, kus kehtivad märksa madalamad nõuded karusloomade pidamisel,“ rõhutas Sõrmus

„Kuigi Riigikogus on algatatud seaduse eelnõu karusloomakasvatuse keelustamiseks Eestis, siis värske uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed mõistavad karusloomakasvatuse kui ühe põllumajandusharu tähtsust meie majanduses. Väärib esile tõstmist, et kolme neljandiku maapiirkondades elavate inimeste arvates tuleks karusloomakasvatust Eestis lubada, sama meelt on kaks kolmandikku linnalistes piirkondades elavatest inimestest. Karusloomakasvatuse vastaste hulk on nii maa- kui linnapiirkondades üsna sarnasel tasemel ja küünib napilt viiendikuni. Usun, et maainimestel on kokkupuude põllumajanduse ja loomakasvatusega tihedam ning paremini mõistetakse ka erinevate tegevusalade tähtsust maapiirkondades töökohtade pakkumisel,“ lisas Sõrmus.

Uuringu tulemustest selgub, et mehed suhtuvad karusloomakasvatusse mõnevõrra soosivamalt kui naised (karusloomakasvatust lubaks 75% meestest ja 65% naistest, ei lubaks 14% meestest ja 25% naistest), samuti vastajad, kelle vanus on üle 35 eluaasta. Vastajate haridustaseme lõikes suuri erinevusi suhtumises karusloomakasvatuse lubamisse ei ole, küll aga paistab silma, et karusloomakasvatuse vastu on tunduvalt rohkem alg- ja põhiharidusega inimesi.

Turu-uuringute AS poolt 28. märtsist kuni 11. aprillini 2017 läbi viidud omnibuss küsitluses osales 1001 eestimaalast vanuses 15 eluaastat ja vanemad.