289 Views |  Like

Ida- Virumaa kui võimalik uute karusloomafarmide rajamise piirkond

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda tellis Faktum & Arikolt uuringu, milles uuriti karusloomakasvatuse võimalusi Ida- Virumaal. Aluse sellise uuringu tellimiseks andis asjaolu, et karusloomakasvatus on üks väheseid põllumajandusvaldkondi, kus Eestil ja Põhjamaadel on klimaatiline eelis lõunapoolsete riikide ees. Lisaks on Eestis hajaasustus ning eriti Ida- Virumaal on palju vaba maad (endised karjäärid ja kaevandusalad jne). Lisaks tooks karusloomakasvatust soosiv poliitiline sõnum Eestisse potentsiaalseid välisinvesteeringuid riikidest, kus see tegevusala on
keelustatud või kliimasse ebasobiv.

Uuringu kokkuvõte
 Tööpuudus on Ida-Virumaal tervikuna probleem, mida iseloomustatakse peamiselt kvalifitseeritud tööjõu
puudumisega ja/või õpitud abitusega, madalapalgaliste töökohtadega, sõltuvusega majandussektoritest/suurtööstustest, riigi toetuse puudumisega, kvalifitseeritud tööjõu väljarändega, ebaefektiivse haldusjaotuse ja investorite puudusega. Tööpuuduse probleem ei ole aga kõikides valdades ühtlaselt terav.
 Investeeringute suhtes ollakse väga avatud ja oodatakse ning loodetakse positiivse stsenaariumiga investeeringuid. Kui investor(id) on tõsiste kavatsustega ja läbimõeldud plaanidega, mille kasuteguriks on Ida-Virumaale loodavad töökohad koos inimeste väljaõppe ja korraliku palgaga, siis üldiselt avaldatakse väga toetatavat hoiakut ja valmisolekut ka aidata.
 Ühtegi investeeringuplaani negatiivses mõttes esile ei tõstetud. Küll aga mainiti investorite „tühjasid“ lubadusi, mis võivad teha ettevaatlikuks.
 Ida-Virumaas nähakse potentsiaali, kuna seal on palju maad, mis ei ole kasutusel. Lubade saamine maa-alade kasutamiseks äritegevuse eesmärgil võib nõuda bürokraatlikke läbirääkimisi ja palju aega. Karusloomakasvanduste rajamisel lisanduvad veel kitsaskohtadena enamuste poolt väljatoodud nõuded, et need peaks paiknema
iseloomulikult loomakasvatusele elamupiirkondadest ja linnadest kaugel. Samas, ka taolisi tühjalt seisvaid maaalasid nimetati mitme intervjueeritava poolt.
 Karusloomakasvanduste laiendamise ühe kitsaskohana küll tuuakse välja teema sensitiivsus, kuid süvaintervjuudes osalenutest mitte keegi isiklikku vastuseisu karusloomakasvanduste kui majandustegevuse suhtes ei väljendanud. Kui tuuakse välja emotsionaalseid kahjutundest tulenevaid aspekte, siis tervikuna nähakse sellise tegevuse laiendamist Ida-Virumaale pigem siiski äriettevõtmisega, mis tooks potentsiaalseid töökohti kohalikele,
prioriteetsuse seisukohalt on need argumendid sama tugevad kui inimlik emotsionaalsus.

Uuringu kokkuvõtte täistekst on saadaval siit Karusloomafarmide rajamise potentsiaal Ida-Virumaal_ARUANNE