18. jaanuari Eesti Päevalehes ilmus rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu arvamuslugu “Mida rumalam inimene, seda suurema tõenäosusega populiste toetab”. Selle loo avalause oli järgmine:” Läänemaailma riikide ühiskonnad lõhestuvad. Terav ja vahel kompromissitu vastasseis erinevate elanikkonna gruppide vahel toimub harituse ja harimatuse, tööga kindlustatuse ja töötuse, sallivuse ja sallimatuse ja teiste erisuste pinnal.”
Kahjuks on ka Eestis populismi võidukäik järjest murettekitavam ning selle tulemusel võime teha näilise emotsionaalse kasu asemel hoopis palju kahju, mis omakorda mõjutab pikas perspektiivis tervet majandussektorit ning seal töötavaid inimesi.
Viimase aja eredaim populisminäide on karusloomakasvatuse keelustamise kampaania, mida veavad kaks äärmuslikule loomaõiguslusele pühendunud MTÜd, Loomus ja Loomade Nimel.
Kogu kampaania ning ka vastavasisulise seaduseelnõu seletuskiri põhineb emotsioonidel, kontekstist väljarebitud arvamustel ning erapoolikute uuringute tulemustel.
Toome siinkohal ühe ilmeka näite:
MTÜ Loomus deklareerib, et 69% Eesti elanikest ei poolda karusloomakasvatuse jätkamist Eestis. Selline tulemus saadi, kui küsiti inimestelt: “Kast te pooldate loomade tapmist karusnaha saamise eesmärgil?”
Turu-Uuringute AS viis 2017. aastal läbi küsitluse, milles küsiti järgmist “Kas teie arvates peaks karusloomakasvatus jääma lubatuks ka Eestis, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu?” Sellele küsimusele andis 69% vastanutest vastuseks jah või pigem jah. Tegemist on ilmeka näitega, kuidas küsimuse sõnastus annab täiesti erineva tulemuse.
Faktid
Siinkohal toon välja mõned faktid, mis lükkavad ümber meedias levitatavad valed ja pooltõed:
-
Karusloomakasvatus on 150 aastase traditsiooniga põllumajandusharu, tegemist ei ole metsloomadega, vaid loomad on spetsiaalselt farmiloomadeks;
-
2017 aasta alguses jõustusid Eestis väga karmid nõuded karusloomafarmidele ning kõik farmid järgivad neid nõudeid;
-
Seitsme Euroopa ülikooli teadlaste poolt on välja töötatud karusloomade heaolu tagamise süsteem WelFur, millele on hiljuti oma heakskiidu andnud ka Euroopa Komisjon. Kõnealune süsteem vaatleb ja hindab rohkem kui 20 erinevat karusloomade heaolu puudutavat aspekti ja see kehtib kogu Euroopa Liidus. Keelustamise pooldajad aga rõhuvad ainult eetilisele argumendile ja seda nende vaatenurgast. Jäetakse tähelepanuta, et ka farmerid pööravad eetilistele küsimustele suurt tähelepanu. Farmerite eetilised põhimõtted aga paraku äärmuslastele ei meeldi- mis sinna ikka parata, igaühel on õigus oma arvamusele.
-
Kõik karusnaha töötlemisel kasutatavad kemikaalid vastavad ELi REACH direktiivile ning ühtegi inimesele ohtlikku kemikaali EL riikides karusnaha töötlemisel ei kasutata. Kontroll puudub aga kolmandates riikides toimuva üle, mille osakaal pidevalt kasvab, kui Euroopa karusloomakasvatust ja siinset nahkade töötlemist soovitakse keelustada.
-
Karusloomakasvatus on eeskujulikumaid näiteid ringmajandusest, kus ühe sektori jääde on teise sektori tootmissisendiks ning selle ahela lõpus praktiliselt jäätmeid ei tekigi, kuna kõik on orgaaniline. Väärib märkimist, et karusloomafarmide keelustamise seaduseelnõu saadeti ainult ühe nädalaga ning kahe poolthäälega keskkonnakomisjonist Riigikogu suurde saali, kuid jäätmeseadust menetletakse samas juba kaks aastat. Kuidagi ei suudeta täita aastal 2020 jõustuvat olmejäätmete ringlussevõtu määrasid, mille tõttu ähvardab Eestit ligi 100 miljoni suurune trahv. Kus on prioriteedid, tekib küsimus?
-
MTÜ Loomus majandusaasta aruannet analüüsides näeme, et 2017. aasta tulem oli 56274 eurot, mis tuli peamiselt annetustest ja välismaa rahastajatelt. Kulupoole moodustavad palgakulud 26828 eurot ja tegevuskulud 28380 eurot, kuid reaalselt loomade toiduks ja raviteenusteks läks ainult 2137 eurot, mis moodustab kogutulust alla 4%! Kus on selle organisatsiooni tegelik fookus olukorras, kus Eestis tapetakse aastas inimeste hoolimatuse tõttu tuhandeid hüljatud lemmikloomi.
Kokkuvõtteks.
Tulles tagasi artikli sissejuhatuse juurde, siis on MTÜ Loomuse toetajate nimekirjas leiab mitmeid ühiskonnas tuntud ja lugupeetud inimesi, keda kuidagi ei saa nimetada harimatuteks. Meil on sõnavabadus ning seda peame austama. Samas me ei tohiks jääda odava populismi lõksu, võiksime näha suuremat pilti ning arvestama ka sellega, mida karusloomakasvatuse keelustamine tegelikult kogu põllumajandussektorile ja maaelule tähendab.
Me võiksime näha hoopis võimalust toetada seda majandusharu, tuua siia välisinvesteeringuid ning ergutada maaelu. Soome, Rootsi ja eriti Taani on ilmekad näited, kuidas on ära kasutatud karusloomakasvatuse jaoks soodne kliima. Sektori käive on sadades miljonites eurodes ning sellega toetatakse maaelu arengut ning regionaalpoliitikat.
Lugupeetud Riigikogu saadikud. Ärge laskuge hääletusel odava populismi lõksu, palun võtke arvesse fakte ja teaduspõhisust ning toetage hoopis maaelu arengut Eestis!
Leander Pragi
Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing
juhatuse liige