Eesti loomakasvatajad on mures: Toompea poliitikud tahavad teha lõpu pika traditsiooniga tegevusalale ning viia töökohad ja investeeringud riigist välja
Riigikogu keskkonnakomisjon planeerib 15.jaanuari istungil arutada karusloomade aretamise ja kasvatamise keelustamist ning seda vaatamata Maaeluministeeriumi, Maaülikooli, Keskkonnaministeeriumi ja paljude teiste ettevõtluse ning põllumajandusvaldkonna erialaliitude selgele vastuseisule. Üks keelustajate argumente, mis Eelnõu seletuskirjas välja toodud, on järgmine: “Tervise kaalutlustel on põhjendatud hoiduda karusnahast toodetud rõivastest, mistõttu ei ole põhjendatud toetada ka karusnahatööstuse edasist arengut Eestis”! Eelnõu algatajad loodavad võtta seaduse vastu enne valimisi ning see jõustuks juba 1. juunil 2019. See on järjekordne katse (eelmine kukkus Riigikogus 10.05.2017 läbi) teha Eestis lõpp 150 aasta vanusele tegevusalale ning aastaks 2025 viia töökohad ja investeeringud riigist välja.
“Seletuskirjas, mille seaduse algatajad koostasid, on faktide vastu eksitud mitmel korral, sealhulgas on meelega segamini aetud metsloomad ning farmides pikaaegselt aretatud karusloomad. Esitatud on valeväiteid ohtlike kemikaalide kasutamisest karusnaha töötlemisel, reostusest, rõiva- ja moetööstuse trendidest, karusloomakasvatuse keelustamise tagamaadest erinevates riikides ning uuringute andmete tõlgendusest”, – kinnitab Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juht Leander Pragi: “Sotsiaalmeedias levinud müüte (seletuskiri tihti viitab just sotsiaalmeediale kui põhiallikale) ei saa täna pidada Eesti loomakasvatajate süüks. Karusloomafarmides on tagatud range kord ja järgitud on kõiki norme, mis kehtestati 01.01.2017 jõustunud seadusega. Viimase kahe aasta jooksul ei ole fikseeritud ühtegi rikkumist”.
Põllumajandusloomi kasvatatakse villa, naha, piima, karusnaha, liha, rasva saamiseks, kusjuures karusnahafarmide puhul on tegu väga eduka ringmajanduse näitega (vt. infograafika), mis on toote kvaliteedi ja jäätmete käitlemise mõttes optimaalne ning keskkonnasõbralik. Ringmajanduses on kõik protsessid omavahel seotud, ühe lüli väljajäämisel tuleb kõigi seotud osapoolte tegevus ümber korraldada. See toob kaasa nii põllumajandusjäätmete utiliseerimise vajaduse kui ka põllumajandussaaduste- eeskätt toidu- hinna kasvu ning kodumaisete toodete konkurentsivõime languse nii sise- kui välisturul.
Loomakaitse, eetika ja keskkonnaküsimused on väga tähtsad Eesti jaoks ning avalik arutelu igapidi tervitatav, kuid see peab toimuma teadmiste- ja faktipõhiselt. Karusnahasektori poolt on 2009. aastal vabatahtlikult algatatud teaduspõhine loomade heaolu hindamisprogramm WelFur, mille sisuks on seitsme Euroopa ülikooli sõltumatute teadlaste poolt väljatöötatud loomade heaolu protokollid, mis omakorda on aluseks karusloomakasvatustes tingimuste täitmist kontrollivatele inspektoritele. Protokollides järgitakse kolme kriteeriumi: luua usaldusväärne loomade heaolu hindamise süsteem, parandada loomade heaolu ning anda usaldusväärne info tarbijatele.
Karusloomafarmide töötajad suhtuvad kõikidesse hoolealustesse loomadesse hoolivalt ning järgivad seadustega kehtestatud rangeid reegleid.
Kõik Euroopa Liidus karusnaha töötlemisel kasutatavad kemikaalid ja protsessid vastavad REACH direktiivile ning ei kujuta inimesele mingit ohtu ning seda erinevalt avalikkusele esitatud valeväidetest. Keskkonnahoiu seisukohast soovime rõhutada, et karusnaha käitlemisel ei teki mikroplasti jääke, millised tekivad kunstkarusnaha ja teiste naftakeemial baseeruvatest materjalidest rõivaste tootmisel. Karusnahast tooted kestavad põlvkondi ning kasutusest väljalangenud esemed lagunevad looduses orgaaniliselt ja täielikult.
Riigikogu valimiste eel esile kerkinud populismi asemel kutsume üles tõsiselt ja ausalt näost näkku arutama maaelu arengut ja tulevikku ning analüüsima karusnahavaldkonna arendamise potentsiaali Eestis. Tegu on ühe vähese põllumajandusvaldkonnaga, kus meil on lõunapoolsete riikide ees olemas teatav klimaatiline eelis.
Juhime tähelepanu sellele, et suurim loomadega seotud probleem Eestis on hoopis lemmikloomade pidamine ning hulkuvad loomad. Probleemiks on just inimene, kes peab ennast looma suureks sõbraks ja armastajaks, kuid tegelikult suhtub nendesse kui elus mänguasjadesse. Loomade varjupaigad tegelevad just selle “armastuse” tagajärgedega – otsivad 14 päeva vana või uut omanikku ning kui tulemust ei ole, siis loomad hukatakse – aastas hukatakse mitu tuhat lemmiklooma.
Ühtlasi sisaldab seaduseelnõu vastuolusid, sest Loomakaitseseaduse § 2 alusel eksisteerivad, kas põllumajandusloomad, lemmikloomad või katseloomad. Arusaamatuks jääbki, millest on ajendatud eelnõu algatajate loogika ning, kuidas seda päriselus saaks üldse rakendada. Oleme arvamusel, et eelnõu algatajad peavad eelkõige iseendale, oma mõttekaaslastele ning siis ka laiemale avalikkusele selgeks tegema mõisted nagu “põllumajandusloom”, “metsloom”, “karusloom”, “nahk” ning “karusnahk”.
Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing (EKAÜ) koondab enda alla kõiki Eesti karusloomakasvatajaid.
Eetikast, loomakaitsest ja keskkonnaprobleemidest ja eriti maaelu arengust ja majandusest võivad detailsemalt rääkida ja küsimustele vastata:
Leander Pragi
Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse esimees
leander@nucko.ee
+372 5153068
Aado Oherd
Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse liige
aado.oherd@gmail.com
+372 56684075
Tarmo Kattago
Eesti Karusnahaliidu juhatuse liige
+372 5150455