Korralikult ehitatud, hästi juhitud ning korrashoitud karusloomafarm ei saasta ümbritsevat keskkonda. Karusnaha farmitingimustes tootmine ümbritsevale loodusele praktiliselt mõju ei avalda. Karusloomakasvatuse kõrvalproduktid leiavad laialdast kasutamist meie igapäevastes toodetes nagu näiteks allergiavabad seebid, kosmeetika, parfüümid; pintslikarvad, lemmikloomade toit ja loomulikult naaritsa(mingi) õli.
Karusloomade väljaheidete näol on tegu ühe parima loodusliku väetisega, milles on kõrge lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Karusloomakasvatuses leiavad laialdast kasutust teistest tööstustest pärinevad jäätmed, mille utiliseerimine läheks muidu väga kulukas ja saastaks keskkonda. Tegu on kala- ja linnulihatööstuste jääkproduktidega, mis on rohke proteiinisisaldusega, kuid samas inimtoiduks kõlbmatud. Kuna nii rebased kui ka mingid on lihasööjad loomad, sobib neile selline söök väga hästi.
Oluline on märkida seda, et karusloomafarmide olemasolu Põhjamaades ona aidanud ära hoida “hullu lehma tõve” laialdasemat levikut, erinevalt näiteks Suurbritanniast, kus loomseid jäätmeid söödeti ka lehmadele, hoolimata sellest, et lehmad on ju rohusööjad loomad.
Erinevalt paljudest teistest loomaliikidest, mida inimkond on küttinud paljudel juhtudel kuni lõpliku väljasuremiseni, on karusloomade arvukus tänapäeval suurem kui ei kunagi varem ajaloos ja seda kõike tänu oskuslikele tõuaretajatele, karusloomafarmeritele ning oma alale pühendunud loomade heaolu professionaalidele.
