Meie karusnaha- tööstuse suured edusammud. – Lamba-, vasika- ja kassinahkadest saab kõige peenemaid karusnahku, mida ballisaalis nähes ei oskagi ära tunda. – Hüljestele võib olla eriti uhke. – Orav suureks majanduslikuks tuluallikaks.
Meie karusnahkadele on tulnud tellimusi isegi välismailt.
Uue tööstusalana on meil arenemas karusnahkade tööstus, mis viimastel aastatel teinud tunduvaid edusamme. Eeskätt püüab uus tööstusala varustada kodumaa turgu, kuid on tulnud juba ka pakkumisi välismaalt üksikute nahasortide peale. Kui suurel määral siin on võimalik välismaisi nõudeid täita, on selgumata. Tähtis on aga juba seegi, et meil ei tule enam suuri kulutusi teha nahkade ostmiseks välismaalt, mis nõudis varematel aastatel palju välisvaluutat. Praegu töötab meil kolm karusnahkade tööstust, nendest kõige vanem Tartus. Kuuldavasti on juure asutamisel veel üks.
Paljud ei või arvatagi, et siiani võrdlemisi tähele panemata loomakesena hakkab lammas oma nahaga imet tegema.
Lambanahk on ideaalselt väärtuslik ümbertöötamiseks. Temast võib saada mitmesuguseid imitatsioone, talle anda kõiki värvivarjundeid, väljatöötada nõnda, et saab kanda riideta kasukana, kõlbab väga hästi ka reisikasukaks ja üliriiete kraenahkadeks, tuntud karakuli ja ahvinaha nime all.
Ümbertöötamisel hävib ja kaob täielikult spetsiifiline lambanaha lõhn, mis hariliku parkimise juures alles jääb ning pisut eemaletõukavalt mõjub.
Kui aga nahka on korralikult pestud seebi ja mitmesuguste keemiliste vedelikkudega, siis ei ole tunda enam mingisugust lõhna. Lambanaha heaks omaduseks on ka see, et ta võtab pleekimisel ilusa läike ja seda võib välja töötada. Sädelevalt lumivalgeks või anda sobiv värvitoon, mille järele endist lambanahka on raske ära tunda.
Pügamise, kammimise ja värvimise abil muutub lihtne lambanahk uhkuseasjaks, millest saab valmistada reisikasukaid, häid üliriiete kraesid ja kas või vana Eesti läki-läkit.
Lambanaha heaks omaduseks on ka veel see, et ta ümbertöötamine ei lähe kalliks, ega ole kättesaamatu laialdastele ringkondadele. Väga sobivaks laste taliriietuseks võiksid saada näiteks tallenahksed jakid ja palitud. Asjatundjate ringkonnist seletatakse, et juba möödunud talvel on sellist lasteriietust hakatud tarvitama.
Väga hästi annavad end ümbertöötada paljude teiste kodumaa- ja metsloomade nahad.
Selles mõttes on kuulsad meie kassid, kelle nahku tarvitab- liialdamata öeldud- umbkaudu üks kolmandik meie kodanikke.
Eriti hästi annavad ümber töötada aga kodujäneste nahad. Lihtsatest kodujänese nahkadest on meil õpitud ümber töötama odavaid kotiku ja isegi soobli imitatsioone. Selle juures on meie kodujänesest kotiknahk küllalt vastupidav, tarviliku läikega ja kõlbab kanda rikkal ja vaesel.
Kõige paremad kotiknahad saadakse aga saarmalt
See on väga vastupidav, ilus, kuid küllalt kallis nahk. Saarmaid ei elutse meil palju, kuid kodumaa tarvituse ulatuses nende nahku jatkub. Ümbertöötatult tuleb üks keskmine saarma kotik maksma umbes 30 krooni. Sellest jatkub harilikult kahe kasuka- krae jaoks.
Eesti karusnahatööstus on eriti uhke meie hüljeste peale.
Nende nahk on uhkuseks igale tema kandjale. Kasukana annavad need hästi sooja, kraenahkadena on väga vastupidavad, pehmed ja ilusa läikega. Hüljeste asukohtadeks on Kihnu ja Ruhno saared. Vähemal määral leidub neid ka Pärnumaa piires. Ümbertöötamiseks tarvitatakse peamiselt noorte hüljeste nahku, mis on lumivalged, pehmed kui siid ja läikivad kui priljant. Praegu lähevad noorte hüljeste nahad peamiselt kraedeks ja mütsideks. Vanemate hüljeste nahku valmistatakse rohkem kasukate jaoks, nad on täpilised ja kohased kanda karvapoolega väljas, nagu meil seda kannab prof. Paldrock
Aastat 5 või 6 tagasi läksid moodi vasikanahast mantlid.
Vasikanahkade ümbertöötamisele tuldi täitsa juhuslikult. Kuid nad lõid läbi. Nüüd tarvitatakse väga palju ümbertöötatud vasikanahku peamiselt daamide mantliteks ja meeste talimütsideks. Ümbertöötatult ei või nende nahkade tõelikku sorti paljud ära tunda ja neid müüakse ning kantakse …….. sordi all. Vaatamata sellele, et meil vasikanahka külluses, tõuseb ümbertöötamisel nende hind kaunis kõrgeks, kõikudes 15 ja 30 krooni vahel.
Daamide leidlikkus ei ole piirdunud mitte üksi vasikanahkade tarvituselevõtuga, vaid viimasel ajal on hakatud mantli nahkadeks kasutama ka varsanahku
Selleks on kõlvulised ainult noorte ühekuuvanuste varssade nahad ja nooremad. Kuna hobusekasvatus meil vähe arenenud, siis on varsanahksed mantlid oma hinnalt kaunis kõrged ja haruldased. Seni on Tartus näiteks ainult paar varsanahkset mantlit.
Tuhkur on juba vanast ajast tuntud ilusa naha poolest
Praegu on tema nahk meie karusnahatööstuses luksusartikliks. Nad on hästi kohased meeste kasukanahkadeks. Kuid kõlbavad ka naiste riietuse ilustamiseks. Ümbertöötatult tõuseb nende hind umbes 8 kr.
Päris uhkusenahaks on aga naarits,
umbes tuhkruga sarnane loomakene, kes meil haruldane ja kelle nahk seetõttu kallis. Karusnahatööstuses tehakse nahkadega otse imet. Igale nahale osatakse anda juurde küll värvitooni kui ka üldist väljanägemist. Ballisaalis võite imetleda mõnd meeldivate nahakestega kaunistatud daamiriietust ega märkagi, et see on meile kõigile tuntud nirgi või mõne teise tuntud looma nahk.
Ei tohi unustada, et metsloomadest kujutab orav suurt majanduslikku tuluallikat.
Tema nahk on väga hinnatav kasuka alusnahana ja sobiv naiste mantli ning kraenahaks. Tänavu on tulnud oravanahkade peale tellimusi isegi välismaalt, mille täitmine on aga raskendatud seetõttu, et meil ei jätku nahku säärasel suurel määral, nagu välisfirmad tellimisi tahavad anda. Muidu vastavat meie nahkade väljatöötamine tarvilikkudele nõuetele ja sellega ollakse rahul. Tahetakse ainult ostusid teha väga suure partii kaupa, et nahkade sorti ühtlustada, mis aga meie oludele ei ole täiesti sobiv ja on raskesti teostatav.
Kodumaa nahkade ümbertöötamist segab asjaolu, et nahku ei osata veel küllaldaselt karusnahkade tööstuse nõude kohaselt nülgida.
Ümbertöötamiseks tarvitatav nahk ei tohi nülgimisel jääda rasvaga või suurema rasvakorraga. Rasvaga kokku kuivanud nahk ei anna ennast valgeks parkida, jääb kõvaks ja ei pea karva kinni. Samuti ei tohi nahk kuivamisel päikest saada. Tihti tehakse aga nõnda, et visatakse kalli jahilooma nahk aiale kuivama ja siis ei saa seda nahka enam ümbertöötada ja sellega on ta kaotanud oma väärtuse.
